UUS EURODIREKTIIV: tähelepanu all ehitiste energiakulu

Raiskamine maksustatakse mitmekordselt

Euroopa Liidu direktiivis nõutakse liikmesriikidelt hoonete energiakulutuse kalkulatsioone ja selle kaudu kehtestatakse nõudmisi energia kasutuse osas nii uutele kui ka renoveeritavatele objektidele. Energiakasutuse tunnistus on vajalik ning seda nõutakse nii objektide valmimisel, müümisel kui ka rentimisel. Tunnistus ei tohi olla vanem kui viies aastat.

Tekst: Heino Salaka, Soojuspump OÜ juhatuse liige

Kas tunnistuste väljaandmine tähendab, et Euroopa Liidu (EL-i) maades määratakse igale individuaalmajale konkreetne maksimumhulk energiat, mida elanikud võivad kulutada?

Mitte mingil juhul, vastab projektijuht Risto Mäkinen Soome keskkonnaministeeriumist. See viiks asja absurdini. Tunnistus iseloomustab objekti energiakulu, samuti seda, kuidas ja milliste materjalide abil on energiakasutus teostatud. Näiteks kui majal on palju suuri aknaid, siis oleks arvestatav energiamäär suurem. Võetakse arvesse materjale, millest hoone on ehitatud ning palju muud. Siin tuleks mängu sama põhimõte, mis külmikutel, kus elektrienergia kulu määratletakse tähtedega A, B, C ja D. Ehitusmessidel on juba proovitud niisugust klassifitseerimismoodust.

Väikemajaomanikud võivad ka tulevikus tarbida energiat vastavalt vajadusele. Muudatused aga oleksid näiteks järgmised: kui väikemaja kulutab energiat rohkem kui väljatöötatud standardid ette näevad, siis maksustatakse üle kulutatud energia mitmekordselt.

Muutuda võivad majade müügihinnad

Risto Mäkinen märgib, et tulevikus hakatakse uute väikemajade energiakulutust kontrollima ehituslubade väljaandmisel (omanikult nõutakse arvestusi energiakulutuse kohta). Kulutused ei tohi ületada väljatöötatud standardeid. Risto Mäkinen usub, et maja ostu, müügi ja rendi puhul mõjutab energiakulutuse tunnistus märkimisväärselt hinda. Energiakulutuse tunnistus motiveeriks elanikke ja elamispinna soetajaid remontima või ehitama maja energiasäästlikuks, mille kaudu saaks objekt parema kategooria tunnistuse. Energiasäästu tunnistusel on veel see tähendus, et selle abil võime kavandada uute ehitiste energiasäästupoliitikat, lisab Risto Mäkinen

Kes maksab ning teostab järelevalvet

Direktiivi ettepaneku kohaselt peaks liikmesriikidel olema nii uute- ja ka muude ehitiste puhul välja töötatud energiakulutuse miinimumnormid. Need standardid oleksid kasutusel ka renoveeritavate objektide puhul. Erilist tähelepanu tahetakse pöörata siseõhu kvaliteedile. Energia säästmine ei tohi tulla siseõhu kvaliteedi arvelt, lülitades näiteks välja ventilatsiooni.

Energia kulutamisel on väga tähtsad kütteseadmed. Ettepaneku kohaselt peaks üle 10 kW võimsusega küttekatlaid pidevalt kontrollima. Kohustuslikud regulaarsed kontrollimised on kehtestatud juba EL-i kümnes liikmesriigis. Kui küttekatlad on vanemad kui 15 aastat, tuleb kontrollida kogu küttesüsteemi.

Praegu tundub, et ainult suuremad individuaalmajad läheksid kontrolli alla. Kuid on võimalik, et direktiivi elluviimisel laieneb see nõue kõikidele eramutele. Loomulikult selline järelevalve maksab, kommenteerib Risto Mäkinen

Küsimus on selles, et väikemaja ja suured korrusmajad nõuavad järelevalveks samapalju tööd, mis omakorda eeldab sarnast hinnapoliitikat. Väikemajaomanikele tundub see võib-olla ebaõiglane, aga loomulikult on võimalik asju lahendada ka nii, et ühiskondlikult aidatakse väikemajaomanikke järelevalvekulude katmisel.

Sundimist püütakse vältida

Järelevalve eesmärk ei ole teha ettekirjutisi ega nõuda ehituslikke muudatusi või küttesüsteemi väljavahetamist. Kontrollida tahetakse energiatunnistusel märgitud säästukategooriat ja tegelikku energiakulutust.

Järelevalve teine eesmärk on anda nõu, kuidas võiks energiat veel tõhusamalt säästa. Erandjuhtudel, kui järelevalve avastab väga suured erinevused tunnistuse ja tegelikkuse vahel, võidakse trahvi ähvardusel nõuda maja paremat isoleerimist või küttekatla uuendamist. Risto Mäkise arvates oleksid küttekatla uuendamise alternatiivid biokütus, soojuspumbad või puude kasutamine küttesüsteemis.

Millises ulatuses tegelikult hakatakse nõudma ehituslikke muudatusi, sõltub Risto Mäkise arvates palju sellest, kui hästi suudab Soome täita Kyotos allakirjastatud keskkonnalepingut.

Risto Mäkise ja Soome teiste spetsialistide hinnangul on kirjeldatud direktiiv väga vajalik. Samas peab Risto Mäkinen vajalikuks, et EL-is arvestatakse ka regionaalseid omapärasid ning võimalusi. Ka normid ei tohiks olla liiga ranged ja järelevalvetsükkel liiga tihe.

Küttekatla uuendamise alternatiivid oleksid biokütus, soojuspumbad või puude kasutamine küttesüsteemis

Uus eurodirektiiv

Allikas: Meidän Talo 7/2001
Autor: Heikki Hautala